Heyhey lumine maailm....

Esimene lumi... lemmikuima....
Eile kui töölt mööda Kadaka teed bussi poole läksin unistasin esimesest lumest, mändide vahel kujutasin ette lume krudinat ja isegi jõulu tunne tuli.. (juba).
Täna... faking vara lähen tööle laupäeval (kella 8ks) ja mis mind terveks päevaks rõõmustab... LUMI. Mis siis, et se on sula... praegu nt on jumala mõnus krudisev... käisin õues: üritasin poodi minna aga pood pandi nina ees kinni :P mis siis ikka ei saa suppi täna... ühe veini tahtsin ka juurde osta aga ma unustasin kellakaheksasepiirangu.
Lumi muutis mu päeva tõesti mõnusaks... sai isegi natuke jalutatud ja käest kinn hoitud lumes ja lumesõda tehtud ja kallistatud :P khihh...

aga hetkedel nagu just praegu kui mõtted haaravad kogu tegevuse mõtlen ikka, et pidi see siis just nüüd juhtuma.. iga asi on millekski hea... mõtlen ikka nii. Aga millks SEE nüüd siis hea on... jah, ma tean milleks see praegusel ajal hea on... aga natukese aja pärast on ikka kõik vanaviisi ju... OHH.. Iirimaa, Iirimaa....
Ma tegelikult ei saagi kõigest täpselt aru... ma tegelikult olen ju alalhoidlik ja tasane halbade emotsioonide osas, ega ma väga avalikult ei nuta ega midagi... ainult kui ülikurb hakkab!
Mu keha tahab praegu lõhkeda emotsioonidest ja mõtetest, nii headest kui ka halbadest... tahan öelda nii palju aga samas e taha midagi öelda... pole ju minu asi teha asju keerulisemaks nii teiste kui eriti enda jaoks... tahan öelda paljudele inimestele palju asju... aga naguinii ei ütle, sest vahel tundub, et milleks öelda asju, mis hiljem võivad mind haavatavaks muuta.
Jah, ma võin tnduda vahel naiivne oma "päikese lille ja armastusega" aga samas.... kui positiivselt end ei häälesta ja igast halvast killukenegi head ei leia siis on väa raske hakkama saada... niigi on raske! kuigi mitte ületamatult. KUI KUIDAGI EI SAA SIIS KUIDAGI IKKA SAAB!
Üldises plaans olen kkagi oma eluga rahul ju.... tõuse ja mõõnu tleb alati ette... noh ja praegu ma ei ole mäe tipus aga ega ma nüüd põhjas ka pole.
Vahel olen liiga emtsionaalne... andke mulle andeks...Palun!?!
Poleks uskunud! Näiteks 4 kuud tagasi poleks ma uskunud asju, mis praegu on käsil või läbi elatud... hull elu on hull! aga mitte halb.

Tööl on aga lahe, teisipäevast olen jba iseseisev teenindaja, vene keel edeneb juba märgatavamalt kui kooli ajal! Jelenast (mu õpetajast) on väga palju abi lisaks vene keele koolitusele!
Lõputöö teema on koolis kirja pandud ja kevad läheneb... loodan ikka, et suudan lõpetada nominaal ajaga!

Täna on vaarikakoogi (ise tegin) ja veini õhtu... natuke rahulikum kui nt. eelmine reede kui oli minu ja Silksu lubade ja Silksu Nurri (Opel Manta) liigud... oi blinn... vahetasime siis Silksuga kohad... tema lõpetas peo ja mina tahtsin veel pidupidupidu... aga hea, et lõptasid Kallis Silksu AITÄH! muiu poleks küll järgmine päev Nurriselga suutnud hüpata!


Silksu õpetas mulle saksipeal ühe asja ka selgeks, mida ma olen mingi 4 aastat üritanud ja pole välja tulnud... S:"misasja lihtne ju," M:"mo davai, tee siis," S:"brrrrrrrr..." :O M:"WTF &%#–%&# :S... ja brrrrrrrrrrrrr :O" Aitähh sulle Mummumiake!

Päikest ja õnne kõigile.

PS! Mellu sünnitas pisikese MIA! :P