Selline vana luuletus meenus:
sa ära usu mind,
ma mängin, mängin, mängin...
nii tõsiselt
kui üldse saab.
mu leebes pilgus
peidab ennast saatan
ja iga sõna, mis
ma ütlen, valetab.
ah miks, ah milleks?
küsid, küsid, küsid...
ehk vastaksingi...
aga ma ei tea.
ehk armastan end liialt,
ehk vaid nõnda püsti püsin..
kuid usu mind,
ma kunagi olin väga hea...
Aga täna öösel magasin unes Musi kaisus! Mõnus ja soe ja hea oli :P
varsti tulekul: Maarja Virkus 2007 aastal kokuvõttev eriväljaanne.. skandaalid, draama, päike lill ja armastus !
:P
No comments:
Post a Comment