... Eile oli ansambel Vikero (Viisid Ikka Kõlagu, Elus Rõõmsad Oleme) kontsert... mu vanaisa asutas selle 40 aastat tagasi, 7 meest laulavad ja pianist saadab neid, mu vanaisa pole juba 11 aastat seda juhtinud kuna on meieseat lahkunud. Tahtsin kõne pidada ja öelda, et Vikero on olnud minu muusika huvi üks esimesi äratajaid... aateli ja tundeline kõne valmis, mind tutvustatud astusin lavale... Maarja:"kui nädal tagasi kuulsin, et täna on vikero kontsert (kõne pidi algama teistmoodi ma ei tea kust need sõnad tulid) teadsin kohe, et tahan midagi ilusat.. (nutt tuli kurkku) öelda.... (nutt tuleb larinal välja)... aga need sõnad ei tule praegu välja (nuttu laristades)" Orkestrijuht:" aitäh maarja, rohkem ei olegi vaja öelda, me juba mõistame" ja Maarja lahkus lavalt.... appi kui piinlik ja pealegi need sõnad olid nii ilusad mis tahtsin öelda! pärast üks vaataja ütles vanaemale, et nii armas kui su lapselaps seal nutma hakkas ... aaaw :s
Vabaduse pst-lt on nüüd tagasi Meriväljale kolitud... aga kes need asjad mu toas lahti pakiks... õuerided ja jalanõud on lahti aga muudriided ja asjad mitte... ma ei viici pakida neid... kahju oli kohe eile sealt viimast korda ära tulla... pidasin meie kaaselanikele lahkumiskõne ka;P palusin, et nad ilusti vastu võtaks uued elanikud :P
Kodus on ka hea... emme teeb ka vahel pesupesemist ja süüa ei pea alati ise tegema ja hommikul teeb Mati värsket mahla :P
2 comments:
ohjah. mul oli ka kahju lahkuda aga samas tunnen praegu ka suurt kergendust. lisaks sajatuhandele murele ei pea enam mõtlema mustadele tadrikutele, kassiliivale, pesupäevale jne jne.
aga nüüd on mul faking väikse survega dush ja see ajab küll närvi:D
mind ajab see närvi et taha öösel õppida muusikaga aga uusikat ei saa kõvaks panna...
Post a Comment