Wednesday, December 26, 2007

... tahan olla öö su akna tagas, tahan olla kardin akna ees...


aga mina elan õhust ja armastusest ja sõprusest!

aitäh! selle toreda õhtu eest! südames on soe tunne!

aga neid asju, mida tahaks südamest öelda on nii palju aga need ei tule välja sõnadena, need tuleksid välja puudutudte ja hellustena aga nii ei saa... ei saa, sest olen kaugel... olen teiselpool lahtesid ja mandreid... nii on sulle hea ( ma loodan) ja mina ei suru enda tahtmist sulle peale. kui tahaksid, et ootaksin siis ma teeksin seda aga küsida ma ei julge, sest kardan vastuseid...kõiki võimalikke vastuseid kardan... nii positiivseid kui ka negatiivseid... tahaksin jah kuulda su häält... veelrohkem tunda su puudutust... jah, ma vahel nutan, sest südamel on valus... aga see ei ole oluline, sest sinul peb olema maailma hea! olen õnnelik, et saan toetada kellelegi siin (aitäh sulle Silja, et olemas oled, tean, et sa tahad mulle head ja ei soovi mitte kübetki halba). aga süda ihkab sind... vahel unistan neis hommikuist kui olime koos ja neist öödest kui uinuda ei raatsinud, sest teadsin, mis ootab ees... aga südamele vastu ei saa... sa oled hea... olid oled ja jääd heaks... minuga või minuta aga hoolin sust alati... lihtsalt pugesid mu sisse ja välja sealt ei saa nii kergelt... müstiline kiirus... paljud mind ei mõista ega tegelikult peagi mind mõistma aga võin soovikorral lõputult seletusi jagada!
Tahaksin kuulda su häält ja uurida uudiseid... tegelikult küsida on palju aga küsida ei julge. ma ei tea mis see on mis tunnetes elab... aga midagi seal on ja see on hea... mul on pakkuda palju ja sulgi on seda, mida ihkab mu hing...
Nii lühikeseks see aeg aga jäi! Ma ei taha, et takistaksin sul edasi liikuda aga oodata on valus... ma pole maailma naba ega ideaali sümbol aga hea võin olla siiski! täna on see päev kui pisar langes merre... sama soolane ja võimas kui meri... seda ei juhtu tihti...vahel lihtsalt mõtlen...

palun vabandust kui kelleski muret tekitan... aga pole vaja muretseda ma saan hakkama nagu ikka ja olen õnnelik kui teised on õnnelikud... võibolla olengi liiga leebe ja liiga vähe isekas aga niisugune ma olen ja seda muuta ei saa...

ma ei kurda... see pole hala... see on unistus.. unistused hoiavad mind elus!
Musi!!!

1 comment:

Anonymous said...

Halada on päris lahe, nii suuri tundeid ja emotsioone kogeda.


Vist ei vääri edasi kommenteerimist,aga ise tead.............